Hobune oli juba alates keskajast peamine liikumisvahend, mida kasutati sõjakäikudel ja majandustöödel.

Hobuseid rakendati nii vankrite kui ka tõldade, nii regede kui ka saanide ette. Juba muistsetel aegadel liigitati neid maismaa liiklusvahendeid nende kasutusala järgi – tööl või pidulikel sündmustel kasutamiseks. Vankreid valmistati peamiselt puidust, kuna raudosad olid liiga kallid.

Vanker

1 – teljepakk

2 – vahepuu, keelikas (langpoom)

3 – puittelg, puitass

4 – rumm

5 – kodar

6 – rattaringi osa, pöid

7 – laam, laavits, plate

8 – ais

Eksponeeritud

1. Töö(plaan-)vanker
   Valmistatud 19. saj, ühehobuse rakend. Kasutati erinevatel majapidamistöödel.
2. Töövanker
   Valmistatud 19. saj 1. poolel Vidzemes. Ühehobuse rakend
   Kasutati erinevatel majapidamistöödel, samuti ka teede ehitus- ja remonditöödel.
3. Töövanker kummirehvidega.
   Ühehobuse vanker, valmistatud 1950. – 60. aastatel. Kasutati tee-ehitustöödel ja muudel majandustöödel (erinevate koormate ja heina veol).
4. aastal Läti Põllumajandustöö uurimisinstituut ehitas esimese kummirehvidega töövankri, nendega muutus koormate vedamine kergemaks.
5. Veevedaja
   Ühehobuse rakendiga veevedaja vaat vedas vett auruveoga teerullile ja tee kastmiseks.
   Kasutusesl olnud kuni 1930. aastateni.
   5. Hobuveoga malmist teerull
   Kaalu suurendamiseks täideti teerull veega. Kasutati kruusateede kinnirullimiseks 20. saj alguses.
6. Suunanäitaja. Koopia on valmistatud 1922. a originaali järgi.
7. Hobuveoga kivist teerull
   Kasutati kruusateede ehitamisel ja remonttöödel 18. ja 19. saj. See on meistrite kätetöö – hoolikalt graniidist väljatahutud silinder, mille kaal on 380 kg.
   Muuseumi vabaõhu väljapanekus võib näha erineva suurusega kivist teerulle.

Detailid seinal

1. Vankri veokorvi külgredelid, kasutati töövankritel kuni 20. saj keskpaigani.
2. Vankriosa, rõukpakud kald-vahepuudega, väikese vankrikorvi valmistamiseks, 20. saj keskpaik.