Hobutrammi eelkäijaks oli omnibuss.

Omnibuss ( ladina k – „omni” – kõigile) tähendab reisijatevedu teostavaid liiklusvahendeid, mis liikusid hoburakendi jõul.

Riiga ilmus esimene omnibuss 1852. aastal, kui keegi ettevõtja tegi esimese, ehkki lühiajalise eksperimendi, avades liikluse kahe üheteist-kohalise omnibussiga. Ainuke liin viis jõeäärselt Daugavmala turult mööda Aleksandri (nüüd Brīvības) tänavat kuni Suure pumbajaamani (asus praeguse Uue Ģertrūde kiriku kohal). Omnibussi sõidukiirus oli 6 km/h. Üks sõit maksis 10 kopikat, kuid, kui reisija soovis istuda omnibussi katusel, siis 5 kopikat. Kuna tõllasarnased kinnised vankrid liikusid ebakorrapäraselt, omnibussiliiklus aja jooksul hääbus.

1882. aasta 23. augustil avati Riias pidulikult esimesed kolm hobutrammi liini, aga  19. saj lõpus oli neid juba viis.

Välismaal avati esimene hobutrammi liin New Yorgis 1852. aastal, Peterburis aga  1864. aastal.

 Riias olid hobutrammil talve- ja suvevagunid. Talvel need olid suletud, 28-kohalised. Suvine vagun oli lahtine, kus oli kohti 35 reisijale. Vagunisse sai siseneda, lükates kõrvale valged trammi kardinad.

Hobutramm Riias, Aleksandri ja Troņmantnieka (Troonipärija) (nüüd Brīvības ja Raiņa bulvāris) tänavate ristmikul, 1890-1899.g.  Foto Riia Ajaloo ja laevanduse muuseumist.

Hobutramm Riias, Aleksandri, (nüüd Brīvības) tänaval, 1896.a. Foto Riia Ajaloo ja laevanduse muuseumist.

Hobutramm Riia vanalinnas, 19. saj lõpus. Foto Läti Rahvusraamatukogust.