1991. aastal, taastades Läti riiki, likvideeriti kolhoosid ja sovhoosid, kus oli kokku ca 30 000 hobust. 70 % neist sattus eraisikute kätte.

Läti Statistikaameti 2022. aasta andmete kohaselt Lätis oli 2021. aasta lõpus 8,4 tuhat hobust.

Tänapäeval on hobusepidamine rohkem seotud puhkuse ja spordiga. Läti hobused on tuntud kogu maailmas – nii kõrgeklassilised spordihobused kui ka suurepärased partnerid ratsaspordi koolidele ja amatööridele.

Viimastel aastatel on vähenenud sõidutüüpi, kuid on suurenenenud  sporditüüpi hobuste arv. Võttes arvesse nõudlust välisturul, majandites kasvatatakse peamiselt sporditüüpi hobuseid ekspordiks, mis on hobusekasvatajate tuluallikas.

Olimpiamängudes startisid ratsutajad esmakordselt 1900. aastal, kuid regulaarselt alates 1912. aastast. Praegu on kolm ratsutamises kolm olümpiaala: koolisõit, kolmevõistlus ja takisstussõit ehk konkuur. 2021. aastal paraolümpiamängudel Tokios Läti ratsutaja Rihards Snikus hobusel King of the Dance võitis koolisõidus kahel korral koha auhinnapoodiumil.

Alates 2000. aastast on Riiklikus politseis loodud ratsapolitsei üksus, teenistuseks sobivad hobused on välja valitud, võttes arvesse nende iseloomu eripära. Hobused suudavad nii rahvahulki vallata kui ka kurjategijaid kinni pidada ning abistada kadunud isikute otsingutel.

Hobune, kui arst – neid sõnu võib öelda reitteraapia hobuste kohta. Reitteraapia on taastusravi moodus, mille kohaselt pärast patsiendi funktsionaalsete võimete hindamist teostatakse füüsilise, psühholoogilise ja sotsiaalse potentsiaali arendamist ja patsientide ravi, kasutades hobusel ratsutamist. Sel alal on kõige aluseks hoolitsus patsientide ja hobuste eest ning omavahelised suhted.

Paraolümpia ratsasportlane Rihards Snikus hobusega King of the Dance demonstreerib Tīraine tallides koolisõidu võistlusprogrammi. 2021. aasta. Foto Paula Čurkste / LETA.