ilze

Sepa amet

Sepp on metalli sepistamisega tegelev käsitööline. Sepistamine kui peamine rauatöötlemise moodus, tekkis teisel aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Läti  maakohtades 13. kuni 20. sajandini  olid mõisa- ja vallasepad. Nad valmistasid põllutöö- ja  käsitööriistu, veskite raudosi, tarbeesemeid, rautasid hobuseid, vankrirattaid ja reejalaseid, rautas hobuseid, kinnitades metallnaeltega rauast hobuseraudu hobuse kapjade külge, sepistades üksikuid vankrirataste ja regede osasid. Sepa amet

Hobusekasvataja tööriistad

1. Võti vankriratta rummu mutrite (raudassiga vankrite assikruvide) pingutamiseks. Valmistatud terasest, 20. saj 30. aastatel a/s “Metālists” vabrikus Riias.2. Vankrivõti, 20. saj 30. aastad. Valmistatud terasest, sepa käsitöö.3. Võti vankrite ja vankriratta rummu mutrite pingutamiseks, 20. saj. 30. aastad, sepa käsitöö.4. Hobuseraua krihvide (jäänaelte) võti, 19. saj. keskpaik. Kasutati hobuserauas olevate keermestatud avade puhastamiseks ja Hobusekasvataja tööriistad

Hobuserauad

Eksponeeritud 1., 2. Hobuserauad, 19. saj. Sepp sepistas hobuseraudu ja rautas hobuseid, sobitades raua igale hobuse kabjale ning lõigates kapju.3. Hobuseraud, 19. saj, valmistatud lonkavale hobusele, parandamaks jalapöida.4. Hobuseraud kummipadjaga, 19. – 20. saj. Selliseid raudu kasutati linnades hobuste rautamiseks, et summutada rautatud kapjade poolt tekitatud müra sillutatud linnatänavatel.5. Tööstuslikult valmistatud hobuseraud, 20. saj. HobuseraudHobuseraud Hobuserauad

Ratassepa amet

Ratassepp on käsitööline, kes valmistab puitosi vankritele, regedele, saanidele ja maaharimisriistadele – atradele, äketele. Enne 19. saj tööstusrevolutsiooni käsitöölised valmistasid kõike käsitsi. Pärast Teist Maailmasõda vankri- ja reetöökojad natsionaliseeriti ja ühendati Läti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tööstuskombinaatide alluvusse. Massiline kollektiviseerimine vähendas hobuste kasutamist, kuna eraisikute omandusse jäi üha vähem hobuseid. 1970.-80. aastatel, seoses motoriseeritud liiklusvahendite arvu Ratassepa amet

Käsitööndus

Käsitööndus – väiketootmine, mis põhines käsitööl ja kus kasutati lihtsaid tööriistu. Käsitööline e käsitöömeister – inimene, kes tegeles mingi käsitööga. Käsitööndus arenes koos  inimese tootmistegevusega, kui kivist, savist, luust, puidust ja muudest materjalidest valmistati kõik oma igapäevaseks tarbimiseks vajalik. Hiljem, u 10.saj hakati Lätis valmistama kaupu ka turul müümiseks.  Alates 18. saj  maa-käsitöölised täitsid ka talumeeste Käsitööndus

Teehooldustöö tänapäeval – jätkub

Peamised riigimaanteede igapäevased hooldustööd suvelAsfalteeritud teedel:Parandatakse augud ja vajunud lohud, likvideeritakse väljasulanud asfaldiga kohad, lohud, puhastatakse, teostatakse pinnatöötlust,Kruusateedel:Parandatakse augud ja vajunud lohud, uuendatakse kruusakate, töödeldakse tolmamise vastu, planeeritakse, profileeritakseKruusa- ja asfalteeritud teedel:Hooldatakse põõsaid ja puid, niidetakse rohtu, koristatakse sõiduteelt puid, oksi, hukkunud loomi jm takistusi, kõrvaldatakse ärauhutud kohad, kaevatakse ja puhastatakse kraave, teetruupe, kinnitatakse nõlvu, Teehooldustöö tänapäeval – jätkub

Teehooldustöö tänapäeval

Isegi tänapäeval on igapäevane teehooldus olenev aastaajast – Lätis on ligi 71,000 km teid, 20,000 km milledest on riigimaanteede võrgu osa, ligi 38,000 km on kohalike omavalitsuste hallata, ning 13,000 km on metsateid. Iga teehaldaja ja –omanik vastutab tema haldusalas või omandis oleva tee eest. Riigimaanteede hooldamise prioriteetsus on määratud vastavalt hooldusklassidele A (kõrgeim), B, Teehooldustöö tänapäeval

Teehooldus talvel

Vastutavad töötajad alustasid ettevalmistust talviseks teehoolduseks juba suvel. Esimese Läti Vabariigi ajal (1918–1940) kasutati teede täistuiskamise eest kaitsmiseks lattidest lumeredeleid. Veidi kasutati ka kuusehekke. Teedele libisemisvastaste materjalide – liiva ja killustiku – puistamine polnud vajalik, kuna regedel kui hobuveokitel oleks see vaid takistanud libisemist. Talvise teenistuse kohustused jagunesid kahte tegevuste kompleksi: Passiivne teenistus oli teede Teehooldus talvel

Teehooldus – jätkub

1945. aastal Teede Peavalitsusel oli kolmteist, enne sõda asutatud, teede ekspluatatsiooni jaoskonda  – Riias, Jelgavas, Cēsīses (Võnnus), Liepājas, Daugavpilsis, Rēzeknes, Smiltenes, Ventspilsis, Valmieras, Madonas, Bauskas, Kuldīgas ja Balvis – järjekorranumbritega 1 kuni 13. Järelvalveks ja hooldustöödeks olid teed jagatud distantsideks, mille järelvalvet teostas teemeister. Distantsid jagati hoolduslõikudeks, kus remondi- ja hooldustöid teostasid teemeistrile alluvad remonditöölised. Teehooldus – jätkub