Hobuseriistadega kinnitatakse hobune vankri, ree või töövahendi ette ning nendega kantakse hobuse veojõud viimastele üle.

Hobuseriistad tavaliselt sobitatakse vastavaks hobuse kehakujule, et tal ei tekkiks nahavigastusi ega muid traumasid.

On kaht tüüpi rakmeid – sori- (laia rinnarihmaga rakmed) ja rangirakmed (loogarakmed).

Sorid (laia rinnarihmaga rihmrakmed)  – polsterdatud rihmad, mis ulatuvad ümber hobuse rinna ühelt poolt teisele. On kasutatavad kergemate rakendite veoks.

Leid (rangide külge kinnitatavad) – kasutati raskemate koormate vedamisel.

Rangid (1) – polsterdatud silmusekujuline moodustis, mis liibub tihedalt ümber hobuse kaela, ülaosas ümardatud terava tipuga kujuga, vastavalt hobuse turjale. Kasutatakse raskemate rakendite vedamiseks. Rangirakend suunab suurema osa veetavast koormusest  hobuse õlgadele, takistamata vähimalgi määral tema hingamist.

Look (2) (juhul, kui kasutatakse range) – puit- või metall-look, mis võtab vastu veojõudu ning mille külge kinnitatakse aisad.

Ais (3) – rihm või puitlatt, mis ühendab range/leisid veetava esemega.

Rangiroomad (4) – rihmad, mis ühendavad range aiskadega. Need on valmistatud tugevatest toornaharibadest, kuna need peavad vastu pidama kogu veose kaalule ja hobuse jõule. Toornahk on eriliselt leotatud ja töödeldud väga tugev nahk.

Sedelgas (5) – hobuse seljal olev väikese sadula kujuline rakmete toetusosa.

Sedelgavöö (6) – rihm, mis ulatub ümber hobuse kõhu ja on kinnitatud sedelga külge.

Kõhualune rihm (7) – Rihm, mis kinnitatakse vabalt hobuse kõhu alla, väljaspool sedelgavööd. See ei lase rakendil liigselt tõusta juhul, kui veetava vankri tagaosa on tunduvalt raskem esiosast.

Sedelgarihm (8) – rihm, mis läheb läbi sedelga aasade ja on ühenduses kõhualuse rihmaga mõlemal pool ning kannab aiskade kaalu. See võib olla libisev või fikseeritud.

Leid (9) – rihmad, mis pannakse hobuse seljale ja laudjale, võimaldades aeglustada, pidurdada veetava rakendi käiku, mida muidu tavaliselt tehakse, seostatuna vankriassidega. Kerget tüüpi rakendis neid leisid võib ka mitte kasutada juhul, kui vanker on väga kerge või sel on tõhusad rattapidurid.

Valjad e päitsed (10) – rakmed rihmadest, mis pannakse hobusele pähe ning kasutatakse hobuse juhtimiseks ja kontrollimiseks. Kasutusel võivad olla tavalised valjad või erilised rakendivaljad, mil on silmaklapid, et vähendada hobuse vaatevälja, vähendades tema võimalust pöörata tähelepanu potentsiaalsetele ohtlikele esemetele. Valjad tavaliselt koosnevad:

• kuklarihmast, otsmikurihmast, põserihmadest, kurgualusest rihmast, koonurihmast, võimalikud on ka eraldi rihmadest koonurihmad – flešid;

• suulistest ehk suuraudadest, mis on erineva kujuga;

• ratsmetest.

Ohjad (11) – pikk nahast või muust materjalist rihm, mis ulatub hobuse suuraudade küljest  juhi kätte ja mille abil toimub hobuse juhtimine.

Eksponeeritud

1. Hoburakmed – hobuseriistad
2. Sõiduvanker.
   Seda ühehobuse-rakendi vankrit kasutati ainult väljasõitudeks – külla, kirikusse või tähtsatele sündmustele sõites. Valmistatud 19. saj keskpaiku Vidzemes.