Mitme maantee kahetasemelist sõlme Vidzeme maanteel Lorupe kraavi ääres tänapäeval nimetame Sēnīte sõlmeks. Eelmise sajandi 70.-ndatel aastatel kutsuti Sēnīte (Seeneke) nimega üht tolle aja moodsamatest restoranidest, mis asus siin. Restoran oli üheks väljapaistvaimaks Läti moodsa arhitektuuri ja teeäärse puhkuse sümboliks, see oli üleliidulise tähendusega legend.

Aga nimetus Sēnīte (Seeneke) ilmus ammu enne seda, kui kerkis tuntud restoran. 1948.aastal, Inčukalns’i tarbijateühistu esimehe algatusel püstitati selles kohas väike kiosk-teemaja Krustiņš (Ristike, s.o Teerist).

Ühel päeval Krustiņš’i juhataja tuli metskonda ja palus valmistada puidust istepink, mis panna lillepeenra juurde. Metskonna töötaja Brūzmanis valmistas mitte ainult istepingi, vaid ka väikese seenekujulise lehtla. Selleks, et mulje oleks suurem, värvis ta selle katuse erepunaseks, tugiposti lõikas aga noaga sisse nimetuse “Sēnīte”.

Vidzeme maanteel sõites võis juba kaugelt näha punast seenekübarat. Aastate möödudes puitseen võeti maha, kuid koha nimetus jäi rahvasuus alles.

1964.aastal alustati Krustiņš  söögikoha kõrval uue moodsa ühiskondliku toitlustus-ettevõtte hoone ehitust unikaalse kuppel-katusega, mis oli tolle aja kohta tehniliselt väga keeruline lahendus. 1967.aasta 5.detsembril avatud hoones töötasid hilisemail aastail kauplus, bistroo ja restoran.

90.-ndatel aastatel ja 2000.-ndate aastate algul Sēnīte  seisis mahajäetuna. 2016.aastal lülitati ta riiklikult kaitstavate kultuurimälestiste nimekirja. Tänasel päeval kuulub Sēnīte toitlustusettevõttele, ning võimalik, et mõne aja pärast muutub see koht taas populaarseks peatuskohaks või lõpp-eesmärgiks reisimisel.

25. Puhkekoht Sēnīte Riia-Pihkva maantee ja Riia-Valmiera maantee lahknemiskohal.

20.saj 60.-ndad aastad. Tundmatu fotograaf, foto Läti Teedemuuseumist. Koopia.

26. Autoparkla restorani Sēnīte juures  Inčukalns–Valmiera maantee ääres. 20.saj 70.-ndate aastate lõpp. Tundmatu fotograaf, foto Läti Teedemuuseumist. Koopia.