Kuni 20. saj 20-ndate aastateni, mil avati esimesed ärilised kütusetanklad, kütust hoiti vaatides või kanistrites.

20. saj 20.-30.-ndatel aastatel, koos autode arvukuse kiire kasvuga, tekkis vajadus turvalisema ja mugavama kütuse säilitamise järele.

Ilmusid ka esimesed kütusekanistrid, mis olid mõjutatud 1937. aastal Saksamaal loodud näidistest. Schwelmer Eisenwerk Müller & Co. peainsener Vincent Greenvogel töötas välja kohver-tüüpi kütusekanistri näidise Saksa armee vajadusteks.

Ka NSVL tootis metallist kütusekanistreid, mille disain oli väga sarnane Saksamaal valmistatuile. Nende kasutamine igapäevaselt  oli väga levinud, kuna kütusetanklate võrgustik oli napp, seetõttu oli hädavajalik täis kütusekanistrit kaasas vedada.

Tänapäeval metallist kütusekanistrite konstruktsioon pole praktiliselt muutunud, ning Valmiera ettevõte VALPRO on üks suurimatest metallkanistrite tootjatest Euroopas.

Viimastel aastakümnetel on koos sisepõlemismootoritega autodega kiirelt arenenud elektriautode turg, millega seoses kasvab ka elektriautode laadimisjaamade võrgustik.

7. Kütusekanister 20 liitrise mahtuvusega on toodetud Viinis Austrias saksa armee vajadusteks. 1944.aasta.

8. Kütusekanister 20 liitrise mahtuvusega. Toodetud Läti NSV vabrikus AK Rīga.

20.saj 60. – 70.-ndad aastad. Eksponaat Andris Nīmants’i kogust.

9. 10-liitrine kütusekanister. NSVL toodang. 20. saj 50.-70.-ndad aastad.

Eksponaat Andris Nīmants’i kogust. 10. 20 liitrine kütusekanister. SIA VALPRO toodang.2026. aasta