Reisipagas

Kuni autode ajastuni kaugetel reisidel kasutusel olnud pagasikastid olid suured, rasked ja ebamugavad, tähtsam oli mahutavus, mitte mugavus. Jõukamatel inimestel kandsid neid tavaliselt teenrid.

Transpordi arenedes muutus ka reisimine kättesaadavamaks.Tekkis vajadus praktilisema pagasi järele: kohvrid muutusid kergemaks, kompaktsemaks ja vastupidavamaks, kotid aga – elastsemaks, funktsionaalsemaks ja sobivamaks erinevate reisimooduste korral.

20.saj 70.-ndatel aastatel Bernard Sadow saatis korda revolutsiooni reisipagasi alal, patenteerides ratastel kohvri. Selle konstruktsioonis olid kaks ratast ja kokkukäiv käepide, mis võimaldas seda kergemini teisaldada lennujaamades ja raudteejaamades.

  1. Puidust kohver üksikreisijatele laeva- või rongireisideks. 1900.–1940. aastad. Eksponaat Andris Nīmants’i kogust.
  2. Kartongist reisikohvrid, mida kasutas Läti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Teedeehituse ja Remondi Tehnilise Järelevalve Osakonna töötaja perekond reisimiseks ja sõitudeks. Valmistatud NSV Liidus. 20. sajandi 50. aastad. Eksponaat Andris Nīmants’i kogust.
  3. NSV Liidus toodetud pappkohver reisimiseks ja väljasõitudeks. 20. sajandi 40.–60. aastad. Eksponaat Andris Nīmants’i kogust.