Alates 13. sajandist    Esimesed kirjalikud teated mainivad lepinguid Saksa ordu ja piiskoppide ning talumeeste vahel, kus viimaste kohustused sisaldasid “teede tegemist”, tänapäevases mõistes – “teede ehitamist ning hooldamist”.

1697    Erik Dahlberg, Vidzeme kuberner, annab välja uued seadused teede ja sildade parandamise kohta.

1752    “Kurzeme Teede seadus” antakse välja Kurzeme (Kuramaa) hertsogiriigi ja mõisnikkonna maapäeva  poolt saksa keeles (saksa keeles ‘landtag’ – maapäev, maa-ala valitsusorgan).

1755    Ülalnimetatud Teede seadus tõlgiti ja anti välja läti keeles nimetusega “Seadused teede ja sildade tegemise kohta”.

1870 Pyotr Bagration, Balti kindralkuberner kinnitab juhendi, mis sätestab, et “kohustuse teid teha ja korras hoida nõustub andma Kurzemes kroonu- ja eramõisade hoolde, kelle piirid külgnevad teedega”.

1889. Pärast teede revisjoni, kõik teed Kurzemes jagati maanteedeks, revisjoniteedeks ja maateedeks (külavaheteedeks). Revisjoniteed olid kõige tähtsamad teed teatud piirkonnas, millede seisukorra  üle toimus korrapärane järelvalve.1919. Läti riik hakkab järk-järgult üle võtma oma haldusse teede ehitamist ja korrashoidu, nende seisukorra üle teostati korrapärast järelvalvet.

1919. Latvijas valsts pakāpeniski sāka pārņemt savā pārziņā ceļu būvniecību un uzturēšanu,kas bija pamats, lai pakāpeniski atteiktos no klaušām ceļu darbos.

1925        Publicēts pirmais neatkarīgās Latvijas “Likums par zemes ceļiem”.

DOKUMENT. “Seadused teede ja sildade tegemise kohta”, 1755. Esimene lätikeelne seadus teede ehitamise ja hooldamise kohta.