Teoorjus – ilma tasuta sunniviisilised kohustused maaisandate ees, mida täidab temast sõltuv talumees oma töövahenditega, tasudes sel moel õiguse eest elada ja töötada temale antud majapidamises, samuti ka härra eestkoste, hoole ja abi eest.

Teokohustus  oli olemas juba Vanas Roomas, kui kohustuslik töö riigi heaks.

13. saj – dokumentides on mainitud esimesi teateid selle kohta, et Läti maa-alal olid elanikud peale varaliste  maksude koormatud avaliku ehk sõjalise teokohustusega: nad pidid osalema maahärrade sõdades, samuti ka losside, teede, sildade ja kirikute ehitamisel.

19. saj keskpaiku algas üleminek palgatööle, samas jäi paralleelselt kehtima ka teoorjus.

Ühiskondlik teokohustus Lätis jätkus kogu 1. Vabariigi aja (1918–1940), kui ühiskondlikke hooneid, maakoole, rahvamaju, teid jmt riigi ja omavalitsuste objekte ehitati teokohustuse korras.

20. saj 50. aastatel teokohustus tühistati täielikult.

Tee Skaistkalne-Nereta. 1929. Foto Läti Teedemuuseumi arhiivist.