Alates 19. sajandist kasutasid Läti talumehed erilisteks puhkudeks valmistatud pidulike sündmuste vankreid.

Erilisteks puhkudeks mõeldud vankrid valmistati peamiselt puidust, sest raudosad olid liiga kallid. Rattad olid ka täiesti puidust, seega raskemate koormate vedamiseks need ei sobinud. Hiljem tugevdati mõned vankrite osad, sealhulgas rattarummude osad, metalliga.

Aastal 1929 oli Lätis loendatud  177,197 puuassidega ja 137,257 raudassidega vankrit. 17% neist olid eriotstarbelised vankrid – troskad, pikkvankrid ja kaarikud (kaherattalised).

Talvel kasutati inimeste vedamiseks spetsiaalseid regesid – saane. Need olid tehtud lõhestatud või painutatud puulattidest. Istme seljatuge kaunistas sageli nikerdatud geomeetriline muster. Isegi 20. sajandi esimesel poolel valmistasid käsitöömeistrid Lätis sepistatud jalaste ja raudosadega regesid ja saane.

Eksponeeritud

1. Sõiduvanker pidulikeks juhtudeks – vedruvanker. Vedruvanker on valmistatud 1920. aastatel Vidzemes. Kahekohaline, ühehobuse rakend.
2. Sõiduvanker pidulikeks juhtudeks – vedruvanker. Valmistatud 1920. aastatel. Kasutusel olnud kuni 1940. aastateni. Kahekohaline. Ühehobuse rakend. Läti taludes 19. saj teisel poolel ja 20. saj alguses väljasõitudeks kasutati nii selle tarbeks kohaldatud töövankreid kui ka eriliselt kaunistatud sõiduvankreid.
3. Liinitroska, pikkvanker. On valmistatud 1920. aastatel Vidzemes. Kuni 1940. aastateni kasutati sõitmiseks kirikusse, külla, pulmadesse. Ühehobuse rakend.
4. Saan. Valmistatud 20. saj algul Latgales. Kasutatud väljasõitudeks ja väiksemate veoste veoks. Kahekohaline, ühehobuse rakend.

Saan Riia vanalinnas, 20. saj algus. Foto Läti Rahvusraamatukogust.

Väljasõit hobusaaniga Skujene vallas. 20. saj 20. aastad. Foto Läti Rahvusraamatukogust.

Hobuvanker Vītoliņu talu juures Ārlava vallas, 1937. a. Foto Talsi piirkonna muuseumist.