EE

Ühistranspordi peatuskohad ja paviljonid 20. sajandil Lätis Kaader Riia kinostuudio mängufilmist Kingitus üksikule naisele (Dāvana vientuļai sievietei) (režissöör Ēriks Lācis), 1973. Allikas: Läti Rahvusarhiiv. Esimesed autobussiveod Lätis algasid 20. sajandi algul, ning peatuste liigid ja lahendused olid tollal väga lihtsad. Kõige enam pöörati tähelepanu autobussipeatuste heakorrastamisele 20. sajandi 60. ja 70. aastatel. Sellele ajale on EE

Postimaanteed, alates 13.sajandist kuni tänapäevani

Teed on alati olnud sidepidamise ja  kaubandussüsteemi aluseks, kaubandusteede ristumiskohtades moodustusid ja arenesid välja asustatud kohad ja linnad. Riia oli alates 13. sajandist silmapaistev kauplemiskeskus, ning hilisematel sajanditel ka teised Läti linnad tagasid sidemeid Rootsiga, Venemaaga ja Lääne-Europa riikidega. 1632. aastal Läti territooriumil hakkas tegutsema regulaarne, kõigile elanikele kättesaadav hobuposti teenistus, sellele järgnes kõrtside ja Postimaanteed, alates 13.sajandist kuni tänapäevani

Ratas

Ratas on ketas või silinder,  mis pöörleb oma telje ümber. Ratas on maismaa liiklusvahendite oluline osa. Ratast peetakse sumerite leiutiseks muistses Mesopotaamias ligikaudu 5000 aastat tagasi. Siiski, aastal 2002, leiti 5150 aasta vanune puitratas soises kohas Ljubljanas, Sloveenias. Võimalik, et ratas oli kasutusel esialgu kui potikeder (tööpink keraamiliste esemete käsitsi treimiseks) ja alles pärastpoole sai Ratas

Hobune tänapäeval

1991. aastal, taastades Läti riiki, likvideeriti kolhoosid ja sovhoosid, kus oli kokku ca 30 000 hobust. 70 % neist sattus eraisikute kätte. Läti Statistikaameti 2022. aasta andmete kohaselt Lätis oli 2021. aasta lõpus 8,4 tuhat hobust. Tänapäeval on hobusepidamine rohkem seotud puhkuse ja spordiga. Läti hobused on tuntud kogu maailmas – nii kõrgeklassilised spordihobused kui Hobune tänapäeval

Hobutramm

Hobutrammi eelkäijaks oli omnibuss. Omnibuss ( ladina k – „omni” – kõigile) tähendab reisijatevedu teostavaid liiklusvahendeid, mis liikusid hoburakendi jõul. Riiga ilmus esimene omnibuss 1852. aastal, kui keegi ettevõtja tegi esimese, ehkki lühiajalise eksperimendi, avades liikluse kahe üheteist-kohalise omnibussiga. Ainuke liin viis jõeäärselt Daugavmala turult mööda Aleksandri (nüüd Brīvības) tänavat kuni Suure pumbajaamani (asus praeguse Hobutramm

Voorimees

Voorimees (läti k – ormanis ehk fūrmanis) on hobuveoki kutsar, kes tasu eest vedas linnades reisijaid ja asju, vara.Lätis voorimehed olid oma huvide kaitseks juba 1469. aastal ühinenud vennaskonda.Paljud voorimeeste suguvõsad töötasid selles ametis kaks, kolm või isegi neli põlve. Voorimehe vanker, 1931. aasta. Foto Läti Teedemuuseumist. Voorimees, 20. saj algus. Foto Läti Rahvusraamatukogust. Voorimees, Voorimees

Hobuse värvused

Hobustel on palju erinevaid karvkatte värvuseid ja nende kombinatsioone, igal värvuste kombinatsioonil on eriline tähistus. Väljavõte hobuse passist, mis on välja antud 1944. a  29. juunil. HOBUSE KARVA VÄRVUSE TÄHISTAMINE:Pleekimatu must – võib olla sügavmust karv ja ilma läiketa.Pruunjashall kõrb – must karv, valguse peegeldudes veidi punakaspruun (pruun).Harilik kõrb – kere pruun, aga saba, lakk Hobuse värvused

Hobuse pass

1921. aasta 15. märtsil Läti Seadusandlik Kogu võttis vastu ajutised eeskirjad hobuste passide ja hobuste ostu-müügi suhtes. Läti Seadusandlik Kogu saadik, Läti talumeeste ühenduse liige Oto Hasmanis ( 1873–1941) oli esimese Läti hobuse passi autor. Aja jooksul eeskirju hobuste passide ja hobuste registreerimise kohta täiendati ja täiustati. 20.saj 30. aastate teisel poolel oli hobuse pass Hobuse pass