Kuni autode ajastuni kaugetel reisidel kasutusel olnud pagasikastid olid suured, rasked ja ebamugavad, tähtsam oli mahutavus, mitte mugavus. Jõukamatel inimestel kandsid neid tavaliselt teenrid. Transpordi arenedes muutus ka reisimine kättesaadavamaks.Tekkis vajadus praktilisema pagasi järele: kohvrid muutusid kergemaks, kompaktsemaks ja vastupidavamaks, kotid aga – elastsemaks, funktsionaalsemaks ja sobivamaks erinevate reisimooduste korral. 20.saj 70.-ndatel aastatel Bernard Sadow … Reisipagas

19. Väikesemõõtmeline diaprojektor EKRAN diapositiivide näitamiseks. NSVL toode. 1989.aasta. Eksponaat Ilze Vekšina kogust. 20. Piknikukohver. 20.saj 70. – 80.ndad aastad. Eksponaat Andris Nimants’i kogust. 21. Termos, mida on kasutatud Karjala reisil 80.-ndatel aastatel. Lätis toodetud 20.saj 80.-ndatel aastatel.Eksponaat Erika Pickaine kogust. Emaileeritud kruus, mis on olnud kaasas sõitudel Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse 1979.aastal. Toodetud 20.saj 70.-ndatel … Puhkepeatus II

Mitme maantee kahetasemelist sõlme Vidzeme maanteel Lorupe kraavi ääres tänapäeval nimetame Sēnīte sõlmeks. Eelmise sajandi 70.-ndatel aastatel kutsuti Sēnīte (Seeneke) nimega üht tolle aja moodsamatest restoranidest, mis asus siin. Restoran oli üheks väljapaistvaimaks Läti moodsa arhitektuuri ja teeäärse puhkuse sümboliks, see oli üleliidulise tähendusega legend. Aga nimetus Sēnīte (Seeneke) ilmus ammu enne seda, kui kerkis … Kas tead, miks Sēnīte (Seeneke) on sellise nimetusega?

Autoparklad ja puhkekohad on oluline koostisosa teede taristust, mis parandab liiklusohutust ja tagab mugavused teede kasutajaile. Nende areng on otseselt seotud muutustega reisiharjumustes ja autoteede ehituses. Lätis hakkasid esimesed puhkekohad välja kujunema 20.saj 20.–30.-ndatel aastatel, kui kasvas autode arvukus ning võimalused reisida autoga. Need olid lihtsad peatuskohad teede ääres, samuti väikesed erakohvikud, mehaanikute töökojad ja … Puhkepeatus

Esimesed autoteede kaardid, mis olid mõeldud just autosõitjatele, ilmusid Euroopas ja USA-s ajavahemikul 1900. kuni 1915. aastani. Lätis hakati autoteede kaarte kasutama veidi hiljem – 30.-ndatel aastatel. Nendes olid ära toodud riikliku ja kohaliku tähtsusega maanteed, vahemaad linnade vahel, sildade ja praamide kohad, kütusetanklad. Need atlased olid ette nähtud nii kohalikele autosõitjaile kui ka turistidele. … Marsruudi planeerimine

Mida teha juhul, kui tunned sõidu ajal, et midagi on korrast ära? Tundub, et autojuht ei sõida päris nii, nagu peaks. Tekkib väike ebamugavus- või isegi hirmutunne. Kas öelda midagi? Kuid milline tuleb vastureaktsioon? Jah, teha märkus. Kuid teha seda õigesti, kedagi solvamata. Rääkida tegevusest, mitte tegijast, julgustab Läti Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Ivars Austers. Kutsume … Hea teekond on turvaline teekond!

20. sajandi teisel poolel muutusid populaarseks koos märkide ja kleebistega ka vimplid. Need meened täitsid organisatsioonide ja inimeste identsuse, kuuluvuse ja au tähistamise osa. Vimpleid kasutati spordivõistlustel, koolides ja noorsoo-organisatsioonides, kultuuri- ja ühiskondlikel sündmustel, samuti ka sotsialistliku võistluse atribuutides. Vimplid olid hõlpsasti valmistatavad, visuaalselt silmapaistvad ning hästi sobivad sümbolite ja loosungite kujundamiseks, seepärast said need … Vimpel auto salongis

Kuni 20. saj 20-ndate aastateni, mil avati esimesed ärilised kütusetanklad, kütust hoiti vaatides või kanistrites. 20. saj 20.-30.-ndatel aastatel, koos autode arvukuse kiire kasvuga, tekkis vajadus turvalisema ja mugavama kütuse säilitamise järele. Ilmusid ka esimesed kütusekanistrid, mis olid mõjutatud 1937. aastal Saksamaal loodud näidistest. Schwelmer Eisenwerk Müller & Co. peainsener Vincent Greenvogel töötas välja kohver-tüüpi kütusekanistri näidise Saksa … Mootorikütus

Tänu teedele, me võime reisida: sõita, kõndida, jalgratta pedaale sõtkuda. Reisimiseks on meile vajalikud mugavad jalatsid või ustav sõiduriist. Mitte vähema tähtsusega on reisiseltskond, sama haaravad ja veel sagedamini väljakutseid esitavad on reisid üksinda. Pakume võimalust tunda autoreiside võlu ja vabadust, mida pakub võimalus sõita mööda teed kuni lõpp-eesmärgini või lihtsalt – kuhu silm näitab. … Me sõitsime nii kaua, kuni…

Näitus Māris Subačs’i tekstide motiividel on koostatud koostöös Tukumsi Kunstikooliga. Selle kasvandikud lõid oma töid, valides motoks ühe kahest Māris Subačs’i tekstidest: Tee ühendab mind ja silmapiiri ning Olles teel, olen lõpmatusele alistunud. 22 tööd on loodud guaši-, akvarelli- ja akrüülimaali tehnikas, ja 15 tööd – graafika (linoollõike) tehnikas. “Graafilised tööd on loodud Tukumsi Kunstikooli 5. … 01 EE