Mälestusmaterjali selle kohta, kuidas täideti teokohustust Põhja-Kuramaal, Stende vallas, 19./20. sajandivahetusel, andis K. Draviņš ajakirjas “Akadēmiskā Dzīve” (Akadeemiline Elu), nr 11, 1968. a. “Ta meenutas, et vanal ajal, kui alustati suurte teede parandamist (tavaliselt öeldi ”teid tegema”), olevat igale peremehele välja mõõdetud ja kätte näidatud oma teelõigud, edaspidiseks heas korras hoidmiseks. Need teelõigud olnud erineva … Teehooldus
Maantee Riia–Iecava–Bauska bituumenseguga katmine, 1939. aasta. Foto Läti Teedemuuseumist. Teenõlvade kinnistamine murumätastega Riia–Pihkva maanteel, 1951. aasta. Foto Läti Teedemuuseumist. Kivipurusti “Anmann”, 20. saj 30. aastate lõpupool. Foto Läti Teedemuuseumist.
Töönormid ja teetööde liigid Läti NSV. Teedevalitsuses kaheksatunnise töövahetuse jooksul aastatel 1948-1949. Dokument Läti Teedemuuseumi arhiivist. * Np – normipäevi (inimese töönormi päevas) ** jm – jooksev meeter Riia-Pihkva tee ehitus Inčukalns’i lähedal, 1925/1926. Foto Läti Teedemuuseumi arhiivist. Munakivisillutise rajamine Salduse raudteejaama viivale teele, 1928. Foto Läti Teedemuuseumi arhiivist.
Riigi halduses olevad teed Lätis olid jagatud geograafiliselt teehooldus-jaoskondadeks, alates 1919.a. Teemeistri ametikoht asutati 1925.a. Üks teemeistri ametikohustusi oli tema jaoskonnas olevate sildade ja teelõikude hooldustööde teostamine, mille eest ta vastutas. Meistri alluvuses töötas mitu tee-remonditöölist. Teemeister oli volitatud andma ka juhiseid vallateede parandajatele, kes töötasid tee-teokohustuse kohaselt. Teemeister sõitis ringi tema järelvalve all oleval … Ehitus ja korrashoid
Alates 13. sajandist Esimesed kirjalikud teated mainivad lepinguid Saksa ordu ja piiskoppide ning talumeeste vahel, kus viimaste kohustused sisaldasid “teede tegemist”, tänapäevases mõistes – “teede ehitamist ning hooldamist”. 1697 Erik Dahlberg, Vidzeme kuberner, annab välja uued seadused teede ja sildade parandamise kohta. 1752 “Kurzeme Teede seadus” antakse välja Kurzeme (Kuramaa) hertsogiriigi ja mõisnikkonna maapäeva … Enne ehitamist oli tegemine
Teede teokohustus – maa kinnisvaraomanike kohustus parandada ja korras hoida 2. ja 3. klassi teid. See kehtis alates 13. sajandist kuni 1950.-ndateni. Teede hooldustööd pidid teostama ümbruskonna talumehed, jagades teed talumajapidamiste suuruse järgi lühemateks ja pikemateks lõikudeks. Ettenähtud teelõik oli tähistatud puitpostiga, millele oli kirjutatud talu nimi. Suurte maanteede hooldamine oli peamiselt seotud kruusakatte taastamisega. … Teokohustus
Tee Skaistkalne–Nereta, 1929. aasta. Foto Läti Teedemuuseumist. Tee Smiltene–Rauna ehitamine Daktera tänava juures Smiltenes, 1927. Foto Läti Teedemuuseumi arhiivist. Iecava–Subate–Ilūkste tee ehitamine, 1927. Foto Läti Teedemuuseumi arhiivist.
Teoorjus – ilma tasuta sunniviisilised kohustused maaisandate ees, mida täidab temast sõltuv talumees oma töövahenditega, tasudes sel moel õiguse eest elada ja töötada temale antud majapidamises, samuti ka härra eestkoste, hoole ja abi eest. Teokohustus oli olemas juba Vanas Roomas, kui kohustuslik töö riigi heaks. 13. saj – dokumentides on mainitud esimesi teateid selle kohta, … Teoorjus ja teokohustus
Alates 19. sajandist kasutasid Läti talumehed erilisteks puhkudeks valmistatud pidulike sündmuste vankreid. Erilisteks puhkudeks mõeldud vankrid valmistati peamiselt puidust, sest raudosad olid liiga kallid. Rattad olid ka täiesti puidust, seega raskemate koormate vedamiseks need ei sobinud. Hiljem tugevdati mõned vankrite osad, sealhulgas rattarummude osad, metalliga. Aastal 1929 oli Lätis loendatud 177,197 puuassidega ja 137,257 raudassidega … Troskad
Enne ratta leiutamist, olenemata ilmastikutingimustest, regi oli ainuke koormate vedamise vahend maismaal. Ree peamised osad on kaarjad sarvekujulised puud (jalased). Esialgu kasutati üksikute reeosade omavaheliseks ühendamiseks sidepulki, niine-, vits- või nöörsidemeid. Raudosad ilmusid 19. saj paiku. Suurte koormate veol pandi reele lattidest või laudadest raamid – veoraamid, laamid. Olid ka erilised reed, vastavalt veostele – … Regi